Digiallkiri Eestis 2026: millal see kehtib ja kus vajad endiselt pliiatsit

Tööleping allkirjastatakse telefonis, üürileping brauseris ja konsultatsioonileping e-kirja lingi kaudu. Eestis on digiallkiri juba ammu igapäevane, kuid paljud mõtlevad endiselt: kas digiallkiri on tõesti sama kehtiv kui käsitsi antud allkiri? Ja millised on need olukorrad, kus pliiats tuleb ikkagi välja võtta?

Selles juhendis käime läbi EL-i eIDAS-määruse kolm allkirjataset, nende õigusjõu Eestis, erandid, Eesti vahendid (ID-kaart, Mobiil-ID, Smart-ID) ning 2026. aasta suure muudatuse ehk Euroopa digitaalse identiteedi rahakoti (EUDI Wallet).

Mis on elektrooniline allkiri?

Elektrooniline allkiri tähendab mis tahes elektroonilises vormis olevat teavet, mis on seotud allkirjastatava dokumendiga ja mida allkirjastaja kasutab allkirjastamiseks. Määratlus on meelega lai: see hõlmab nii lihtsat e-kirja vastust kui ka ID-kaardiga tehtud krüptograafilist allkirja. Kõik elektroonilised allkirjad ei ole võrdse õigusjõuga.

EL-i eIDAS-määrus jagab allkirjad kolme tasemesse selle järgi, kui usaldusväärselt saab allkirjastajat tuvastada ja dokumendi terviklikkust tagada.

Kolm taset: SES, AES ja QES

1. Tavaline elektrooniline allkiri (SES)

Lihtsaim tase. Piisab, kui allkirjastaja teeb mõne elektroonilise toimingu, näiteks vajutab nuppu „nõustun“, kirjutab nime puuteekraanile või saadab e-kirja. Ei nõua erilist tuvastamist. Sobib kergeteks olukordadeks, kus pooled tunnevad teineteist.

2. Täiustatud elektrooniline allkiri (AES)

Täiustatud allkiri täidab neli eIDAS-i nõuet: see on üheselt seotud allkirjastajaga, võimaldab allkirjastaja tuvastamist, on loodud allkirjastaja ainukontrolli all olevate vahenditega ja on dokumendiga seotud nii, et hilisemad muudatused on tuvastatavad.

3. Kvalifitseeritud elektrooniline allkiri (QES)

Kõrgeim tase. QES põhineb kvalifitseeritud sertifikaadil ja on loodud kvalifitseeritud allkirja andmise vahendiga. Kvalifitseeritud elektroonilisel allkirjal on kogu EL-is sama õigusjõud kui omakäelisel allkirjal. Eesti ID-kaardi, Mobiil-ID ja Smart-ID abil antud allkiri on kvalifitseeritud allkiri.

Eesti vahendid: ID-kaart, Mobiil-ID ja Smart-ID

• ID-kaart: kiipkaart koos kaardilugejaga; klassikaline Eesti digiallkirjastamise vahend
• Mobiil-ID: spetsiaalne SIM-kaart, mis võimaldab allkirjastada telefoniga ilma kaardilugejata
• Smart-ID: nutitelefoni rakendus, mis ei vaja SIM-kaarti ega kaardilugejat; laialt kasutusel

Kõik kolm võimaldavad luua kvalifitseeritud allkirja, mis on omakäelise allkirjaga võrdne. Allkirjastatud dokument salvestatakse tavaliselt .asice (BDOC / ASiC-E) konteinerisse, mida saab kontrollida DigiDoc-tarkvaras.

Millal piisab digiallkirjast?

Valdav enamik VÕS-i ja TLS-i lepinguid võib digiallkirjastada: töölepingud, üürilepingud, müügi-, käsundus- ja töövõtulepingud, lihtvolikirjad ning konfidentsiaalsuskokkulepped. Kui seadus nõuab lihtsalt kirjalikku vormi, vastab kvalifitseeritud digiallkiri sellele nõudele.

Millal vajad endiselt notarit või paberit?

Mõned tehingud nõuavad notariaalset tõestamist, mida tavaline digiallkiri ei asenda:

• Kinnisasja müük ja koormamine (kinnisasja müügileping)
• Abieluvaraleping ja mõned pärimisõiguse dokumendid
• Notariaalset vormi nõudvad volikirjad (vt notariaalne volikiri)

Selliseid dokumente saab Eestis sõlmida ka e-notari kaudu, kuid need vajavad endiselt notari osalust, sest pelgalt digiallkirjast ei piisa.

2026: Euroopa digirahakott (EUDI Wallet)

Uuendatud eIDAS 2.0 määrus toob igale EL-i kodanikule õiguse Euroopa digitaalse identiteedi rahakotile. See koondab isikutuvastuse ja allkirjastamise nutitelefoni rakendusse ning töötab piiriüleselt kõigis liikmesriikides. Eesti, mille digiallkirjataristu on Euroopa eeskuju, on üks esimesi kasutuselevõtjaid. Praktikas tähendab see, et digiallkiri muutub veelgi mugavamaks ja laiemalt tunnustatud.

Kokkuvõte

Enamik lepinguid võib Eestis allkirjastada digitaalselt. ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil antud kvalifitseeritud allkiri on omakäelise allkirjaga võrdne. Pliiatsit ja notarit vajad vaid notariaalset tõestamist nõudvate tehingute puhul. Hangi sobiv dokumendimall, täida see ja allkirjasta digitaalselt, kiiresti ja õiguslikult kehtivalt.